KARJÄÄRIREDELI ALGUS MOEMAAILMAS

Sõbrad, ma hakkan osaliselt jälle eesti keeles kirjutama. Jeii…!? Tegelikult ma saan pidevalt küsimusi selle kohta, et mida ma siin Inglismaal siis ikkagi õpin ja kes minust tulevikus saab. Viimasel ajal olen rohkem jaganud oma isiklikke tundeid ja üleüldist kogemust välismaal elamisega, aga nüüdsest hakkan jagama ka oma nö. karjääriteekonda. Ehk siis – mida mu eriala endast kujutab, mis moodulid meil on ja mida me seal päriselt teeme, mida ja kui palju ma iseseisvalt õpin ning mis on minu tuleviku väljavaated. Seletan lahti ka erinevad karjäärivõimalused, mis mul selle erialaga tulevikus on, lihtsamalt öeldes ‘kes minust saab’.

Eesti keeles sellel põhjusel, et Eestis ei ole moetööstus väga suur teema ja enamus inimestel puudub ettekujutus selle tegelikest mõõtmetest ning erinevatest tegevusvaldkondadest. Kui ma ütlen kellelegi, et õpin Fashion Marketing & Management‘i (e.k. moeturundus ja -juhtimine), siis ainuke sõna, millega inimestel seos tekib, on ‘fashion’, ja nii tembeldatakse automaatselt kõik sellega seonduv moedisainiks. See on umbes nii nagu sa ameeriklasele (täpsustus: madala haridustasemega) ütled, et oled Eestist ja saad vastuseks et ‘aa see on seal Venemaal jah?’. Ei, ei ole. Ja nii ei ole ka Fashion Marketing & Management mitte kuidagi seotud ei riiete disainimise ega ka õmblemisega.

Teine põhjus on see, et inglise keeles on väga lihtne googeldada ‘who is a buyer‘ või ‘who is a merchandiser‘, katsu sa seda aga normaalselt ja arusaadavalt eesti keelde tõlkida. Seega ei ole sellel teemal ka häid eestikeelseid informatsiooniallikaid.

Minu eesmärk selle ‘seeriaga’ on valgustada neid, kes moetööstuses võhikud on (mitte et ma ise nüüd meeletu ekspert oleks, aga seda ma siin ju igapäev endas arendangi). Ma tahan tuua natuke rohkem selgust, mis võimalusi veel peale moedisaini on ning milline on moetudengi tavapärane koolirutiin. See on üpriski erinev teistest laialtlevinud erialadest, mida kõik meie emad, isad, onud, tädid tahavad, et me õppima läheks. Ma tahan näidata, et, täie austuse ja armastusega Eesti vastu, nendest piiridest on võimalik vabaks murda ja teha seda, mis sulle tegelikult huvi pakub.

Mina olin kunagi väike tüdruk, kes lõikas ajakirjadest riideid ja meigiasju välja ning tegi oma väikseid ajakirju. Juba lasteaias (võibolla algklassides) vahetasin telekanali FashionTV peale, kui eesti kanalitelt midagi vaadata ei olnud. Ma olin iga neljapäev enne Kättemaksukontorit teleka ees ja vaatasin Stiilipäevikut (kes mäletab?) ning unistasin sellest, et ma saaksin ka kunagi niimoodi inimestega šoppama minna ja neid stiilimuutusega õnnelikuks teha. Ma isegi üritasin oma ema sinna saatesse saata, aga see õnneks ei läinud läbi… Põhikoolis avastasin moeblogid ja youtuberid ning sain aru, et moemaailm on miski, mis mind nii tugevalt tõmbab. Kirjutasin oma huvi tekkimise teekonnast kunagi täpsemalt SIIN postituses.

Ma ei julgenud seda kunagi karjäärivõimalusena kaaluda, sest esiteks on Eestis suurem rõhk moe- ja tekstiilidisainil, mis lõpuks ikkagi oli mul ka üks valikutest, kuigi sisimas teadsin, et riiete tegemine on minu jaoks ainult hobi. Ma ei olnud ka teadlik kõikidest võimalustest, mis selles valdkonnas üleüldse on ja muidugi oli ka suur surve ümbritsevatelt inimestelt, kes arvasid, et ma raiskan oma matemaatilisi ja muid ainepõhiseid eeldusi, kui valin moetööstuse.

Ma ei liialda, kui ütlen, et selle eriala valimine on parim otsus, mis ma oma elus siiani teinud olen. Ma reaalselt ei kujuta ette ennast mitte kuskil mujal. Lähen iga päev kooli suure rõõmuga ja olen nii põnevil kõige osas, mis mind ees ootab. Nii et kõigile ‘väikestele minadele’ tahan ma öelda seda, et su unistus ei pea jääma pelgalt unistuseks. Ja kõigile teistele: moetööstus on rohkem kui moedisain.

Järgmises postituses räägin sellest, mida mu eriala endast täpsemalt kujutab ja milliseid sarnaseid erialasid veel õppida saab.

If you found it educating, inspiring or motivating, you can share it with your friends:

elokumel

Leave a Reply

Your email address will not be published.