ÜHE TEKSAPAARI TOOTMISEKS KULUB 15 000 LIITRIT VETT

Kliimamuutuse vastu streikivate noorte sekka oleks paslik rääkida ka kiirmoe (või üleüldse moetööstuse) mõjust keskkonnale. Tihti alahinnatakse kiirmoe mõju, sest mood peaks olema ju nii süütu transporditeenuste ja rasketööstuse kõrval?!

Karm reaalsus on see, et Bangladeshi värvilised järved ja ummistunud jõed räägivad teist juttu. Võime küll mõelda, et oleme säästlikud, kui annetame vanad riided uuskasutusse ja ostame H&M’i orgaanilist puuvilla, kuid tõeline probleeem peitub palju sügavamal kui pealtnäha paistab. Oma rolli selles mängivad nii ettevõtted kui ka tarbijad ning juba tekitatud katastroofidele lahenduste leidmine ei toimu üleöö. Küll aga saame meie tarbijatena teha targemaid valikuid, sest maailmamuutmine algab ju eelkõige iseendale otsa vaatamisest. Esimene samm muutuste poole on teadlikkus.

Jagan mõningaid (šokeerivaid) infokilde, mis iseloomustavad moetööstuse reaalset mõju keskkonnale.

  • Alates aastast 2000 on rõivaste tootmine kahekordistunud, kuid rõivaste kasutusaeg järjest vähenenud
  • Aastas toodetakse üle 100 miljardi riideeseme (tuletame meelde, et maakeral elab kokku üle 7 miljardi inimese, see tähendaks et iga inimene peaks aasta jooksul kasutama 14 uut riideeset, ka kõik arengumaade elanikud)
  • Oletuslikult on üle poole kiirmoe toodangust kasutuses alla aasta
  • Globaalselt visatakse igal aastal ära 405 miljardi euro väärtuses kandmiskõlblikke rõivaid
A New Textiles Economy: Redesigning Fashion’s Future (Ellen McArthur Foundation, 2017)
Parkimistöökoja reostus (The Guardian, 2012)
  • Vähem kui 1% riiete valmistamiseks kulunud toorainest läheb taaskasutusse
  • 2015 paiskas tekstiilitööstus keskkonda 1,2 miljardit tonni süsihappegaasi, mis on rohkem kui rahvusvaheline lennu- ja meretransport kokku
A New Textiles Economy: Redesigning Fashion’s Future (Ellen McArthur Foundation, 2017)
Tühjad värvitünnid (The Guardian, 2012)
  • Tekstiilitööstus sõltub enamjaolt taastumatutest loodusvaradest
  • Igal aastal kulub riiete valmistamisele 98 miljonit tonni toorainet – nafta sünteetiliste kangaste tootmiseks, väetised puuvilla kasvatamiseks, kemikaalid kangaste värvimiseks ja viimistlemiseks
  • Moetööstus kasutab ühe aasta jooksul 79 miljardit kuupmeetrit vett, mis on võrdne 32 miljoni Olümpia-suuruse ujumisbasseiniga (Enamus reoveest läheb otse looduslikesse veekogudesse)
  • 20% globaalsest tööstuslikust veereostusest tuleneb tekstiili värvimisest ja töötlemisest
  • Oletuslikult satub igal aastal ookeanidesse ligikaudu pool miljonit tonni mikrokiude sünteetiliste kangaste pesemisest
  • 5 värvimasinaga tehases ringleb iga päev 2500 kg kangavärvimassi, mis sisaldab vähkitekitavaid aineid
A New Textiles Economy: Redesigning Fashion’s Future (Ellen McArthur Foundation, 2017)
Kangavärvimistehas (The Guardian, 2012)
  • Väetiste sisaldus muldades on juba 220% üle turvalise piiri, kust väetis kandub edasi vette, põhjustades vee õitsengu (hapnikusisaldus vees langeb), mis on kahjulik teistele vees elavatele organismidele
  • Aastaks 2030 ennustatakse moetööstuse jäätmete koguseks 148 miljonit tonni, mis tähendab 17,5 kg inimese kohta aastas üle terve planeedi (1 kohvritäis riideid ei tundu esialgu nagu väga palju, aga kui võtta arvesse eeldatav rahvaarv 8,5 miljardit aastal 2030 ning arengumaade tarbimisharjumused, siis me eurooplastena peame endale ikka väga tõsiselt otsa vaatama)
  • Puuvilla kasvatamiseks võetakse maha metsasid, kuid puuvilla kasvatusele kuluv maa on juba 17% üle ohutu piiri
Pulse of the Fashion Industry (Global Fashion Agenda, 2017)
  • Alates 1960ndatest on 64 000 ruutkilomeetrit Araali merd kadunud puuvilla kasvatamise tõttu
  • Ühe puuvillase dressipluusi tootmise jaoks puuvilla kasvatamine nõuab 10 330 liitrit vett, mis on ühele inimesele 24 aasta joogivee jagu
  • Ühe teksapaari tootmiseks kulub 15 000 liitrit vett
  • Nailoni tootmisel eralduv gaas mõjutab kliimasoojenemist 300 korda rohkem kui süsinikdioksiid

Need fotod on vaid pisike osa reostuse tegelikest mõõtmetest. Olgugi et meie igapäevaselt nende keskkonnaprobleemidega kokku ei puutu, on meil siiski oma roll selles kõiges. Minu eesmärk on panna sind natuke mõtlema, kas ikka on vaja kõiki neid riideid lihtsalt sellepärast, et “appi, see on ju nii odav”. Kiirmoe tegelikku hinda maksab keskkond ning odav tööjõud. Äkki järgmine kord mõtled natuke pikemalt, enne kui suundud kiirmoepoodidesse üheks õhtuks uut outfiti valima. Kas meil on vaja igal hooajal uusi trendikaid riideid?

Üks põhjus, miks moetööstus nii suureks ja koormavaks on muutunud, on klientide nõudlus veel uuemate ja veel odavamate riiete järele. Me võime väita, et jah, ettevõtted toodavadki liiga palju ja see on tõsi, kuid palju kordi oled sa poodides olles mõelnud, et ‘ah see on nii kallis’ ja ‘nii palju ma küll ei ole nõus maksma’ või ‘seal on palju odavam’ jne. Inimese psühholoogias on see, et mida vähem peame pingutama või raha välja käima, seda väiksema väärtusega on tulemus või ostetud ese. Mida väiksem väärtus, seda vähem me seda hooldame ja seda kiiremini vajab toode uue ja värske vastu väljavahetamist. Tulemuseks on surnud ring ning järjest kasvav keskkonnareostus.

Lisaks keskkonnale mõjutab moetööstus ka eetilist aspekti, millest kõigest ühes posituses rääkida ei jõua. Siinkohal on mõtisklemisainet juba piisavalt. Mõistlikuks tarbimiseks ja oma loodusliku jalajälje vähendamiseks on mitmeid võimalusi, kuid ka see teema nõuab omaette postitust. Seniks aga võta natuke aega ja mõtle oma tarbimisharjumuste peale.

Kui suur kiirmoe tarbija oled sina?

Allikad: A New Textiles Economy: Redesigning Fashion’s Future (Ellen McArthur Foundation, 2017); Pulse of the Fashion Industry (Global Fashion Agenda, 2017), The Guardian (2012), Stacey Dooley Investigates: Fashion’s Dirty Secrets (BBC, 2018)

If you found it educating, inspiring or motivating, you can share it with your friends:

elokumel

Leave a Reply

Your email address will not be published.